Sunday, July 8, 2012

Kas värvid mõjutavad meie elusid ?!


Värvidel on alati olnud inimeste elus oluline roll. Tänapäeval kasutatakse värve ka ravimise eesmärgil. Kui hästi järele mõelda, selgub, et lõpmatult tihedas sõltuvusseoses olevas maailmas võib meist igaühe juhuslik värvieelistus mõjutada maailma ajalugu samamoodi nagu liblika tiivalöök võib tekitada tsunami (nii väidavad kaoseeksperdid). Kõige põhjalikumalt on seni uuritud pikalainelise punase ja lühilainelise sinise kiirguse mõju meie keha reaktsioonidele. Katsete tulemused näitavad muuhulgas ka seda, et meie organism reageerib tugevale värviärritusele vastureaktsiooniga. Kellegi jaoks pole saladuseks, et meid ümbritsevad värvid edastavad erilisi signaale. Silma poolt vastuvõetavate signaalide tähendused ei muutu vähemalt 40 – 60 tuhande aasta jooksul. Seda aega on piisavalt, et mõned värvid ja värvide kombinatsioonid kinnistuksid meie alateadvuses. Näiteks, tähendab kollase ja musta kombinatsioon ohtu (kuna sellised on leopardid, herilased, mõned maod)
Üks on selge – üsna tihti otsustame me asjade ja inimeste üle kuju, värvi ja disaini järgi, sisusse süüvimata. See kehtib ka nende kohta, kes näiliselt moest ei hooli. Seega, pole kunagi paha meelde tuletada, millest värvid räägivad ja kuidas nad meid mõjutavad?

Valge: värvitu kangas mõjub kiirgavalt ja šikilt. Valge on tõeliselt klassikaline värv.

Hall: hall on samuti üsna klassikaline toon. Hall jätab sportlik-tagasihoidliku ja ajatu mulje.

Must: kuigi must ei ole otseselt värv, on ta üsna populaarne. Must jätab enamasti elegantse või piduliku mulje. Samal ajal mõjub must värv ka autoritaarselt ning seetõttu soovitatakse kanda musta värvi rõivaid just tähtsatel läbirääkimistel.

Punane: punane värv mõjub vaataja silmadele eriti stimuleerivalt. See värv jätab mulje optimismist ja iseteadlikkusest, samas võib ta väljendada dominantsust, autoritaarsust või isegi argessiivsust. Tumepunased toonid on klassikalis-dramaatilised ning helepunased vahendavad dünaamilis-moodsat elegantsi.

Kollane: kollane on eriline tähelepanu äratav värv, mis jätab avatud, rõõmsa ja hoogsa mulje. Kollased rõivad tunduvad nooruslikud.

Oranž: see helendav värv omab “ärataja” mõju ning väljendab elujõudu ja loomingulisust. Oranžid rõivad jätavad Teist jõulise ja moodsa mulje.

Sinine: tumedamast sinisest toonist kiirgub autoritaarsust ja elegantsi, samas mõjuvad need toonid rahustavalt. Seevastu keskmise tumedusega sinistes rõivastes paistate sportlik ja moodne. Helesinine jätab lisaks sportlikule ka värske mulje.

Türkiis: türkiis on nooruslik ja jõuline värv. 

Roheline: roheline rõhutab loomulik-sportlikku välimust. Olenevalt rohelise toonist mõjuvad rõivad noorusliku ja hoogsana. Peale selle väljendab roheline värv ka sümpaatiat ja soojust.

Beež: beež jätab eelkõige rahuliku ja luksusliku mulje. Samas võib ta mõjuda ka sportlikult, lomulikult ja klassikaliselt.

Pruun: pruun on loomulik-elegantne värv. Ka see värv võib rõhutada Teie rõivaste kassikalisust.




Thursday, July 5, 2012

Värviteraapia ajaloost - Goethe värviteooria


Goethe värviteooria

Goethe nime seostatakse värviteadusega harva. Tema värviõpetus oli teadusliku eliidi jaoks mitte eriti vettpidav juba selle esmakordse ilmumise ajal – ja seda seepärast, et Goethe värvihuvi liiga subjektiivsest, kunstniku vaatenurgast kantud oli.


Johann Wolfgang von Goethe (1749 - 1832) oli poeet, dramaturg, kirjanik, kunstikriitik, filosoof, teadlane, ajaloolane, geoloog, füüsik – universaalne mõtleja ja tihti mittemõistetud geenius oma eluajal, kelle nime ja Saksa kultuuri vahele võib tõmmata võrdusmärgi.
Tema kuulsamaid töid on poeetiline draama „Faust“.


Goethe ei suutnud ega tahtnudki nähtusi füüsikaliselt seletada. Teda huvitasid eelkõige esteetilised ja moraalsed küsimused: kuidas inimene värve tajub ja milliseid tundeid värvid inimeses tekitavad.


Peale oma sõbra Schilleri surma, töötas Goethe viis aastat, et kokku panna mahukas Zur Farbenlehre (1810; tõlge ingl.k. Goethe`s Theory of Colours, 1840). Töö esimene osa käsitleb valguse füüsilist olemust, õigemini opositsiooni Goethe eelkäija Isaac Newtoni väidetele, et valge valgus koosneb värvilistest kiirtest, mis omavahel jagunedes määravad ühe värvuse erinevuse teisest värvusest.


Sir Newton kasutab looduse ülekuulamiseks piinapinki
Kui Goethe kirjutas oma värviõpetuse, valitses teadusmaailmas Newtoni (1642-1727) värviteooria (Optics, 1715).
Newton, kes oli hariduselt füüsik, püüdis oma katsetes tõestada, kui petlik on inimese kujutlus igapäevasest päevavalgusest. Newton väitis, et hommikuvalgus, mida me tavaolukorras tajume läbipaistva ja heledana, koosneb tegelikult värvilistest kiirtest. Tema prismakatsed näitasid, et kui hele päikesekiir lasta läbi klaasist prisma, on võimalik selgelt märgata päikesekiire lahutumist erivärvilisteks kiirteks.

Newtoni oletuse kohaselt määrab eseme värvi see kiirtekimp, mis teistega võrreldes on kõige intensiivsem. Erivärvilistest kiirtest koosnevad valguskimbud võivad paista täiesti ühte värvi kuna inimene kiiri eristada ei suuda.
Goethe aga nimetas Newtoni prismakatseid looduse ülekuulamiseks piinapingil.
Vastukaaluks Newtoni kaugele teaduslikule tõele, mis inimese osaluse välistas, oli tema otsingute alguspunkt „puhas inimlik tunne“.



Goethe värvitaju uuringud
Goethe tähelepanekud inimese värvitaju kohta olid oma eelkäijatest detailsemad. Ta ei saanud kuidagi nõus olla, et eseme nähtav värv sõltub ainult eseme pinnalt lähtuvatest kiirtest. Osutades võimalusele, et kaks täiesti ühesugust eset võivad erinevates tingimustes olla täiesti erinevat värvi, väitis Goethe, et tajutav värvus ei ole ainult ühe esemega piirduv nähtus, vaid märksa laiem omadus, mida määravad köik nägemisväljas asetsevad esemed.

Goethe arvates möjutab eseme värvust teda ümbritsev taust. Näiteks mustal taustal näib hallikat värvi ese alati heledamana kui valgel taustal. Kui halli körvale asetada punane, värvub hall punakamaks. Goethe juurdles ka eseme värvuse ja ruumi valgustatuse seostest. Päevavalguses on köik värvid alati heledamad kui videvikus. Erineva valgusega muutub ka värvipindade heledus. Punased pinnad paistavad videvikus sinistest mönevörra tumedamad.
Goethet vöib pidada ka selliste värvitestide loojaks, mis näitavad, et inimeste individuaalne vöime värvusi tajuda on erinev.


Goethe ja Newton esindavad väga erinevaid värviöpetusi, millest kumbagi ei saa pidada valeks ega teineteist välistavaks. Pigem täiendavad nad teineteist. See, mis Newtonile on lihtne ja puhas sinine („ühevärviline valgus“), on Goethe jaoks keeruline ekstravagantseid tähendusi sisaldav märk. Kui Goethe näeb valget värvi loomuliku ja täiuslikuna, siis Newtoni teoorias on valge lihtsalt erinevate värvide segu, mida praktikas on raske saavutada.
Newton seletab meile füüsikaliste mõistetega, mis on värvus ja kuidas see tekib. Goethe teeb värviõpetuse meile inimlikult lähedaseks. 


Ratsionaalsete seaduste ja valemitega seletatud maailm võib meile vahel ikkagi jääda saladuseks. Sest nagu ütles Goethe: „Kõik , mis on elus, on värv, individuaalsus, ainulaadsus ja läbipaistmatus.“



Goethe värviõpetusest inglise keeles:
http://www.colorsystem.com/projekte/engl/14goee.htm





Wednesday, July 4, 2012

Butiigi Armina sünnilugu ...



Armina Women OÜ – Armastusega aetud Äri!
1 Boutique
Viljandi, Tallinna 3A


UNISTUS. Meie firma sai alguse ühe väikese tüdruku unistusest muuta inimesed ilusaks. Juba väiksest peale meeldis talle anda kõikidele lähedastele nõu,
kuidas parem välja näha.Talle meeldis panna inimesi naeratama,ja vähim, mis ta teha oskas, oli soovitada enda eest hoolitseda, ennast armastada.
Ta teadis juba väiksena, et sisemise ja välise ilu kooskõla on saavutatav. Nime sai meie firma tema suurepärase vanaisa Armini järgi.

MINEVIK. Tiivustatuna eesmärgist pakkuda Viljandi inimestele midagi erilist avasime 22. septembril 2007 Viljandis Tartu tänavas kaupluse. Kaupluse rajasime oma kätega ja suure armastusega. Kliendi rahulolule mõeldes paigutasime poe keskele mugava diivani. Seal mõnusalt istudes sai ostja televiisorist vaadata kaupluses müügil olevat kaupa, mida demonstreerisid kohalikud modellid. Poe ühes osas asus lastenurk, kus lapsed said mängida, kuni emad rõivaid valisid. Meie rõivad olid omanäolised ja erilised, kõikvõimalikes
värvides, paigutatuna vikerkaare- värvilisele taustale. Kõik oli kaunis, kuni juhtus õnnetus, mida me kõige vähem ootasime – meie naaberkauplus põles maha ja ka meie kaup hävis.




OLEVIK. Suur soov moevaldkonnas edasi tegutseda oli ainus, mis andis jõudu peaaegu mitte millestki luua uus rõivakauplus. Seekord küll väiksem ja tagasihoidlikum,
kuid tehtud ta sai. Meil on hea meel, et meie klientide hulk ja nende rahulolu aina kasvab, tunneme rõõmu eetilistest partneritest ja loomulikult täname kõiki,
kes meie firma loomise ja arendamise juures on olnud. Täname kliente, kes meid ikka ja jälle külastavad. Oleme õnnelikud, et meiega rahul olete, et saame teile meelepärast ja kvaliteetset kaupa pakkuda. Müüme kvaliteetseid rõivaid ja uus kaup saabub igal REEDEL. Meie kauplusest leiab endale riided nii mees kui ka naine. Asume Viljandis Tallinna 3A.


TULEVIK. Meie eesmärk on saada parima teenindusega poeks Viljandis.
"Ilus inimene on esmalt ilusa hingega. Me kohe kindlasti ei soovi, et inimesed tegeleksid vaid oma välimise iluga. Loodame, et rohkem vaatavad meie kliendid
enda sisse ja kaunistavad oma hinge. Aga kui tuleb tuju kaunistada ennast ka väljaspoolt, siis ootame Teid kõike meile küll:)"



Armina Women meeskond
Armastusega aetud äri
            5551 7551